sábado, 30 de julho de 2011

LABELE DEZENVOLVE AGRIKULTURA IRASIONAL!!!!

LABELE DEZENVOLVE   AGRIKULTURA IRASIONAL!!!!
Agrikultura tenki prioridade nafatin!!!

Media Relasaun FSG  Siku Intervista LAKA hanesan Responsavel Geral FSG
Dili, 07.Marsu 2011

Saida mak ita hanoin kona ba dezenvolve Agrikultura iha Timor Leste?
Husi inisiu ami hanesan sosiedade sivil iha hanoin no lebra bei-beik ba publiku katak agrikultura tenki sai prioridade ba rai ida ne’e no ami ejije ba tinan hitu liu ona. Maibe guvernu no parte komponenti hotu mak lakoi rona.

Tanba saida?
Ami hanesan groupo ki’ik hamutuk ho sosiedade sivil, Guvernu RDTL, no parte hotu hatene katak maioria komun hotu iha rai pedasuk ida ne’e moris hanesan vida agrikultura ba nivel klasik ou maluk seluk bolu dehan subsistensia. Ne’e mak maioria. No tuir data ikus ne’ebe ami iha mak 85,74 % komun Timor Leste Moris hanesan vida agrikultura  ne’e la iklui capital dili. Tan ne’e mak ami hato’o bei-beik ba publiku sa mak honestu no sa mak maluk seluk uza ba vida bosok.

Entaun ita hatene guvernu durante ne’e bosok ?
Guvernu iha esforsu maibe lapermite no iha importansia husi maluk seluk hanesan ohin ita hatene kona ba PDD (pakote dezenvolvimentu desentralizasaun) ne’e. liu husi guvernu hateten katak projetu laiha kualidade sei la hetan pagamentu no guvernu ejije fali kona ba   kualidade PDD liu husi direitor AND hateten ba publiku. Iha parte ida ne’e deit indika katak guvernu laiha kuinesimentu ba nia ema rasik tanba ne’e mak implementasaun programa guvernu laiha kualidade nufim guvernu mak lahatene sukat kona ba komunidade nia matenek ne’e iha ne’ebe no nia kbi’it oinsa mak sira fo projetu. No bazea ba avaliasaun ruma mak fo no halao projetu PDD ne’e maibe tanba ita nia direitur hirak ne’e iha matenek avansadu ba parte diferente entaun sira generalize katak katak komunidade nia kbi’it mos hanesan no avansadu hotu kedas. Lahatene katak durante ne’e maioria komunidade barak mak hatene kaer aisuak no moris hanesan agriultura subsistensia. Ne’e mak ami konsidera targetu planu ne’e implementa sala tanba la halao lolos tuir komunidade nia matenek no nia kbi’it.

Entaun ita konsidera ne’e hanesan dezastre ka oinsa?

Hau bele dehan Los. Ne’e dezaster ba Estadu Timor Leste durante ne’e. liu-liu komunidade agriculture. Tanba sira ladauk prioridade. Ne’e mak ami durante ne’e senti no hatene.

Sei nune Guvernu sala halao sira nia knar?

Atu dehan sala, tuir ami nia hare ne’e sala duni. Tanba komunidade maioeria mak importante. Tanba ne’e ami liu husi FSG kodena estadu Viola Direitu baziku ema nian liu-liu iha seitor ekonomia, social, no kultura. Karik ami groupu ki’ik entaun ema mos latolera ami no la konsidera ida ne’e hanesan esforsu ida. Maibe ami iha hanoin nafatin hadi hato’o bei-beik ba orgaun komponenti hotu tanba ami hanoin katak ne’e ami nia direitu mos.tanba ne’e ami ejije hodi kria planu estadu ne’e labele sala. Tenki halao tuir buat diak hatuur aas natar nain sira iha baze no kria kondisaun ba sira ne’e mak ami hanoin.

Entaun ita hanoin kria kondisaun oinsa?

Kria kondisaun mak durante ne’e ami hato’o ba publiku liu husi orgaun relevante katak hanesan ita nia ministerio hirak ne’e ita iha edvaiser barak. karik sira hotu-hotu tuir lolos hatene ona. Saida mak ita presija halo. Maibe karik sira haluha ne’e mak ami durante ne’e fo korazen no rekomenda ba ita nia estadu ida ne’e hodi kria lei ida ba eksekusaun OGE liu-liu ba programa agrikultura ninian maksimu to’o 50% no minimu to’o 12% ou a’at liu 10% husi Total OGE kada tinan. Tanba ami hanoin presija kria lei ne’e hodi fo solusaun hanestu ba agrikultur. Ne’e mak importante no la’os kestaun projetu. Tanba tuir lolos kestaun publiku nian ne’e guvernu mak tenki halao implementasaun laos orgaun seluk. Ne’e mak ita nia konstituisaun RDTL haruka. Sei guvernu lakoi no hakarak sai patraun ne’e buat seluk fali ona.

Entaun lei oinsa ninian tanba ita nia lei mos barak los ona  entaun hanesan konstituisaun RDTL ka oinsa?

Hau bele hato’o katak hau rasik laos Expert ba lei saida de’it. Tanba hau nia istuda basiku laos istuda tuir lei. Maibe uluk ami istuda iha Universidade iha matrikula ida de`it ho kreditu tolu iha ami nia universidade nunemos amenta husi esperiensia iha sosiedade sivil no aktividade extra korikuler barak mak ami tuir entaun no to`o ohin. Entaun bele ou tuir ami ami komprende uituan katak ita nia lei iha RDTL ida ne’e iha estratifikasaun lei iha ha’at mak durante ne’e ejiste. Primeiru mak ita nia konstituisaun RDTL  Sigundu mak Lei, Datoluk mak dekretu Lei, no ikus liu mak regulamentu ministerial. Ne’e mak durante ne’e ejiste. Entaun liu husi konstituisaun RDTL ita presija tan Lei ne’e dala ida tan lei! Laos regulamento ministerial, laos dekretu lei maibe nivel altu liu antes konstituisaun RDTL. dala ida tan LEI ba eksekusaun OGE ba agricultures maioria nian no hanesan nesesidade basiku ema tenki han – hemu loron nian. tanba ita la han osan maibe agriculture nia esforsu no fo kondisaun maksimu mak ita bele halao no hadau kaer rasik kuda talin ne`e bele atinji. maibe ida ne’e mos sei karik ita nia estadu ne’e hakarak. Tanba ami lakoi guvernu ida tun no seluk sae fali ema hotu politiza nafatin programa agrikultura ba partidu ida ou partidu seluk. Tanba ne’e ba kestaun agrikultura ema hotu depende ba ida ne’e entaun ami laiha tolensia ba partidu sira hodi politiza programa agrikultura tuir prioridade hanehan prioridade sira seluk. Tanba ne’e ami konsidera durante ne’e no ba oin sei lakria lei ne’e ita sei dezenvolve agrikultura irasional. 

No tanba sa ita hanoin hanesan ne’e?
Diak, hau hakarak hateten deit katak ami FSG iha tinan hitu liu ona halao estudu focus deit ba prioridade agriokultura no agrikultores nia problema hirak ne’ebe sira infrenta iha ita nia rai pedasuk ida ne’e no hatudu katak ita presija kria kondisaun duni. No tau as Agrikultura hanesan formasaun fundamental ida ba moris lor-loron ninian. Ne’e mak ita hotu perkupa. Buat hirak ne’e ami halao tuir liu husi metodu barak, hanesan halao diskusaun hamutuk ho agrikultores, indetifika problema agrikultores, no peskiza hamutuk ho agrokultores, liu husi ne’e ami akapta buat barak no targetu durante ne’e ami halao tuir iha nivel aldeia sira iha ita nia rai ba trezi distritu hotu no halao aprosimasaun ba instituisoens sira nia peskizasaun tantu atu internasional no nasional sira to’o inklina hamutuk ho local sira ba durante ne’e ami halao tuir.  No to’o ohin ami iha reprezentante iha trezi distritu, no implementasaun programa iha dili, Lautem, Suai, Oekusse, Ermera no ami sei kontinua programa ne’e. no ami prefere ema hotu bele servisu hamutuk hatene limitasaun servisu hodi haklean programa idak-idak ninian.

Entaun FSG durante ne’e kolabora no hetan fundus husi ne’ebe?
Hau hakarak hato’o katak ami ne’e Non Government Organizasaun, entaun ami laos buka profit. Ne’e klaru ona. Maibe ami sempre servisu hamutuk ho maluk sira seluk uain hira iha vizasun hanesan. Hanesan se mak luta ba Direito Ekonomia, Social no kultura, luta mos ba transparansia publika no ikus liu hakarak kombate kiak. entaun ami sempre hamutuk hodi fahe informasaun. no rasional.

Entaun ita hanoin katak ida ne’e hanesan programa ida hodi hametin ba pas?
Hori uluk kedas ami FSG iha hanoin katak so ema hotu iha aktividade mak sei bele redus nia tempu hodi buka no dadalia ba malu. entaun liu husi dalan ne’e laiha konflitu tanba ema nia hanoin orienta ba nia aktividade baziku no sira seluk. Entaun ema laiha tempu hodi hanoin atu destroy pas nomos estabilidade. Ne’e deit. Tanba tuir ami nia hanoin katak dalan agrikultura mos bele hametin Pas. Tanba iha nasaun barak hatudu katak sei sira nia necesidade baziku kompletu ne’e ladun iha konflitu.no sira aumenta deit necesidade sekundaria nian deit. No labuka nia gostu rasik maibe buka saida mak sira presija. Laos haluha saida mak ita presija maibe buka tuir saida mak nia hakarak. Ne’e sala. Ijemplu ida sei hela besik malu iha metro sanulu deit, maibe hau tenki sae motor ou sae kareta ne’e larasional. Ou ita nia matan sidauk at maibe ita hakarak uza oklu matan at entaun sei istraga mos ita nia matan rasik no soe osan hodi sosa maibe istraga ita dala rua. Tanba ema nia hakarak ou gostu mak istraga pas. Laos ema nia presija mak istraga ita.

Published by Media FSG.
Marsu, 2011

MAP HETAN FAILANSU BA PERIODE IDA NE’E (TINAN HA'AT NIA LARAN)


FARMING STUDY GROUP (FSG)

Akt. FSG mak: Diskusaun Hamutuk ho Agrikultores, Identifika Problema Agrikultores, Peskisa Hamutuk Agrikultores

Dia 08 de Junhu 2011


MAP HETAN FAILANSU BA PERIODE IDA NE’E
(Tinan Ha’at nia laran)!!!
Husi
Ir. Remigio’LAKA’Vieira
Responsavel Geral: Farming Study Group
Tuir FSG nia hanoin no observasaun durante tinan hitu nia laran katak, iha tinan ha’at ba observasaun guvernu AMP ida ne’e ita nia guvernu la to’o target! Tanba uluk liu husi Ministru Agrikultura Ir. Mariano Assanami Sabino hateten iha Dezembru 2008 katak tinan rua mai tan ita sei la  importa fos husi tasi balun. Maibe agora ita sei iha importa fos husi tasi balun (ohin!). Ne’e mak ami konsidera larezulta maksimu. Tanba targetu atu reduse importasaun fos ne’e mak ita nia guvernu tau as hodi sosa trator nufim sidauk hetan suksesu maksimu. Tanba ne’e ami sempre hato’o bei-beik durante tinan hitu nia laran katak MAP presija tau as ba Prioridade Nasional hodi bele hadia estragezia no mekanismu balun ne’ebe durante ne’e la atinji. Hanesan uluk liu ami FSG sempre kritika no ejije hodi bele loke espasu ba prioridade nasional agrikultura ne’ebe nakloke hodi bele atinji diak liu tan. Liu husi oinsa hahu estrategia no planu. Ami hanoin katak rekomendasaun barak ami fo hotu ba MAP ida ne’e. nune mos ami mos halao sub misaun ba PN komisaun D ne’ebe haree liu ba kestaun agrikultura ida ne’e. hanesan ami Propoin hodi bele loke espasu ba OGE (osamentu geral Estadi ) ida ne’e uluk liu ami propoin iha 2007 50% husi total OGE no ikus liu ami iha 2010 dezembru ami propoin fali 10-12% husi total OGE ida ne’e. tanba ami halo aposimasaun husi nasaun Nigeria ne’ebe aloka ba kada tinan minimu liu 10%. Hanesan foin lalais ne’e ita nia Ministru Agrikultura RDTL ida ne’e  lebra ba publiku iha dia 07 de junhu 2011 ida ne’e. (foka sai iha 07 junhu 2011 le’e journal Independent).  Tanba ne’e ami FSG konsidera guvernu liu husi MAP falha ba prosesu implementasaun ba programa Agrikultura.


sexta-feira, 15 de julho de 2011

Relação entre o nível Haemonchus contortus infestação COM VIDA E PESO EM OVINOS carcaça GARUT

by Remigio Laka Vieira on Monday, March 7, 2011 at 1:11pm
Departamento de Zootecnia, 2003
  • Home > 2003 > Vieira
Relação entre o nível Haemonchus contortus infestação COM VIDA E PESO EM OVINOS carcaça GARUT
Alexandre Vieira Remigio do Carmo

Resumo

 Esta pesquisa foi realizada na aldeia Mulyasari, Garut Bayombong regência na província de Java Ocidental, iniciado a partir de 07-20 setembro de 2003. O objetivo desta pesquisa é conhecer a relação entre o nível de investimento do verme Haemonchus concortus com a vida e porcentagem do peso de carcaça em ovinos Garut.
Os materiais usados são de 32 ovelhas Garut, 12-48 meses de idade, e as ferramentas utilizadas na pesquisa são pinças, cortador, faca de corda, e um par de escala.  método utilizado nesta pesquisa está contando diretamente a quantidade de H. concortus worms concortus abomaso de ovinos, a vida de contagem e determinar a porcentagem de peso de carcaça.
Os dados da pesquisa Analise usando a equação linear vezes as latas resultado que explicou algumas relações nos níveis de investimento de vida worm concortus com o percentual de peso e carcaça realmente não influenciaram (P> 0,05).  Peso nível de vida ovelhas Garut do resultado da determinação é 37,65 kg e rendimento de carcaça é 43,35%. Estes níveis de mostrar uma curva normal.
Conclusão desta pesquisa é "não há uma real influência (P> 0,05) sobre a relação entre os níveis de investimento de H. concortus com o nível ea percentagem do peso de carcaça de ovinos Garut.
Primeiro que é recomendado importância Acre mudou-se para voltar continuamente o que essa pesquisa incluiu as Influências relação entre os níveis de investimento de H. worm contortus, com peso vivo e rendimento de carcaça de ovinos nos Garut que ao longo do período chuvoso. Em segundo lugar, é necessário para controlar Esse método é garantido para os níveis de investimento de H. contortus couting ao período chuvoso termo ligado em H. contortus  Dentro contortus medicina. O conjunto sobre a vida do H. contortus tem que ser avançado ao longo de seu período chuvoso turno.

quarta-feira, 13 de julho de 2011

Doadores lalika fo projetu Arbiru!!!

                  Atu hatene kona ba situasaun ba programa NGO sira iha Timor Leste, tuir FSG nia hare’e katak NGO sira lalika husu projetu tun sae se kuandu sira nia NGO rasik laiha programa purfundu hodi kontinua nafatin tuir sira nia Organizasaun nia komitmentu tanba deit hakarak hetan projetu lalais deit entaun laos tuir sira nia programa porfunda mos sira hakarak halao.
                  Ida ne’e mak importante ba NGO sira ne’ebe agora hetan fundus ne’e. no presija hatene an oinsa kada NGO ida-idak nia funsaun ligadu ba objetivu geral ne’ebe iha.

                  Tanba ne:e sei iha impaktu ba rezultadu porfundu oinsa programa kada NGO sira nia funsaun no programa ne’ebe iha la iha kbiit maksimu no kontinuidades.no hatene deit oinsa hetan projetu lahanoin objetivu atinji ne’e bele rejulta baa ban bairua nian. Tan deit halao komitmentu ne’ebe sala..! satan la tuir objetivu boot ne’ebe iha. Ne’e mak ita tenki no presija doadores sira kuidadu hodi fahe osan ba NGO sira ne’ebe la focus.
                  Sei hanesan ne’e bei-beik sei laiha focus no lahatene sustetabilidade de servisu no hanoin deit okupa sira seluk nia programa rasik entaun ita sira ne’e mos laiha respek ona oinsa ita atu kontinua servisu ba kada NGO ida-idak ninian. Hau hanoin presija hatene ida ne’e.

                  Tanba sei kria dependensia np mafiozus NGO iha Timor leste ne’ebe buras tanba hetan subsidiu husi guvernu ou tanba nia hetan koneksaun makas ba maluk sira tasi lahatene katak informasaun ne’ebe ita fo sei fo benefisiu ba se los??? No sei fo sustenta iha ne’ebe?

                  Tanba rezultadu ne’ebe iha to’o ohin loron doadores hatama no fahe osan barak husi rihun ba tokon maibe rezultadu ne’ebe iha to’o ohin ita lahatene no kria problema  iha komunidade nia le’et. Entaun doadores sira tenki kuida hodi halao funding ho lolos.